Jõulud
Grü β euch! Nüüdseks on minu vahetusaasta kestnud juba rohkem kui kolm kuud, mis tähendab seda, et ligikaudu 1/3 on seljataga. Uskumatu, vahest mõtlen omaette (selleks on aega rohkem kui tarvis), et küll see aeg on ruttu lennanud ja täitsa kahju hakkab, aga teinekord ütlen endamisi “AINULT KOLM KUUD ON MÖÖDAS JA MUL ON VEEL NII PALJU UUSI SEIKLUSI EES!”. Alles oli suvi – olin hommikust õhtuni sõpradega õues, pärast mida sain muidugi emme käest pahandada, et kas ma perega üldse aega ei veeda või. See pani mõtlema…. Minu sõbrad, vanemad, õed, vend, vanaema, vanavanaema, onu, vanatädi ja paljud teised, ongi minu pere ja kodu. Ükskõik, kus ma viibisin, olin alati kodus – Eestimaal, koos omale kallite inimestega. Varasemalt ei mõelnud ma nii palju sellele, et ükskord saab see aeg läbi, mis tähendab, et lapsepõlv saab otsa, sõbrad lähevad omateed, õed kasvavad suureks, koolitee lõppeb ja emps hakkab prille kandma. Vahetusaastal viibides olen hakkanud väärtustama asju, millele varasemalt nii