Postitused

Jõulud

Grü β euch! Nüüdseks on minu vahetusaasta kestnud juba rohkem kui kolm kuud, mis tähendab seda, et ligikaudu 1/3 on seljataga. Uskumatu, vahest mõtlen omaette (selleks on aega rohkem kui tarvis), et küll see aeg on ruttu lennanud ja täitsa kahju hakkab, aga teinekord ütlen endamisi “AINULT KOLM KUUD ON MÖÖDAS JA MUL ON VEEL NII PALJU UUSI SEIKLUSI EES!”. Alles oli suvi – olin hommikust õhtuni sõpradega õues, pärast mida sain muidugi emme käest pahandada, et kas ma perega üldse aega ei veeda või. See pani mõtlema…. Minu sõbrad, vanemad, õed, vend, vanaema, vanavanaema, onu, vanatädi ja paljud teised, ongi minu pere ja kodu. Ükskõik, kus ma viibisin, olin alati kodus – Eestimaal, koos omale kallite inimestega. Varasemalt ei mõelnud ma nii palju sellele, et ükskord saab see aeg läbi, mis tähendab, et lapsepõlv saab otsa, sõbrad lähevad omateed, õed kasvavad suureks, koolitee lõppeb ja emps hakkab prille kandma. Vahetusaastal viibides olen hakkanud väärtustama asju, millele varasemalt nii

VAHETUSAASTA ALGUS

Heihopsti! Nüüdseks olen Austrias viibinud juba rohkem kui kuu aega ja aeg lendab meeletu kiirusega! Nende nädalate jooksul olen suutnud nii mõndagi juba teha ja alustame siis algusest: Austriasse jõudes oli minu vahetuspere (vahetusema Gabriela, vahetusõde Laura ning vahetusvend Marco) juba lennujaamas mind väga vahva sildiga ootamas. Imelikul kombel pabistasin vähem kui koolis kontrolltöid tehes. Pärast perega kohtumist ja mõne saksakeelse lause välja kokutamist, võtsime suuna Sankt Pöltenisse, kus me ka elame. Kõik tundus algul nagu unenägu, sest paremini ei olekski saanud vist vahetusaasta peale hakata. Pere oli täpselt selline nagu ma endale ette kujutasin: sõbralik, tore, hooliv, vinge ja palju muud. Esimesel nädalal mind kahjuks turvalisuse kaalutlustel kooli ei lastud, kuid õnneks ei pidanud ma see aeg kodus igavlema vaid mulle olid seltsiks Gabriela ja Laura, kellega vahetusaastale võimsa avapaugu andsime. Juba saabumisele järgmisel päeval sõitsime vahetuspere ning Laura j

MINA JA VAHETUSAASTA

Kujutis
Heihopsti! Nagu paljud juba teavad ja aru on saanud siis minu nimi on Mihkel. Olen 16-aastane noormees, kes võttis ette suure seikluse. Nimelt veedan ma 10 kuud Austrias vahetusõpilasena ning üritan Teid (blogilugejaid) enamus seikadega kursis hoida. Kindlasti nii mõnigi teist mõtleb, et "Mihkel, aga miks sa just Austria valisid?". Valisin Austria, sest põhikoolis õppisin kaheksa aastat saksa keelt ja ma sooviksin selle keele iga hinna eest omandada ja Austrias on ka dialekt mis lisab omakorda veel särtsu. Peale selle on Austria maastik minu arust imeline ja nende kombed tekkitavad minus palju huvi. Ja kõige tähtsam on see, et ma sooviksin leida endale uusi sõpru, kes jääksid alatiseks mu ellu, olgu siis meie vahel kaks meetrit või kaks tuhat kilomeetrit. Vabal ajal meeldib mulle sõpradega aega veeta, rattaga (MTB/Maastikurattaga) sõita ja uusi kohti avastada. Minu peamiseks hobiks on aga siiski judo ja selle võitluskunstiga tegelen juba 11 aastat. Ka vahetusaastal proovin en