MINA JA VAHETUSAASTA
Heihopsti! Nagu paljud juba teavad ja aru on saanud siis minu nimi on Mihkel. Olen 16-aastane noormees, kes võttis ette suure seikluse. Nimelt veedan ma 10 kuud Austrias vahetusõpilasena ning üritan Teid (blogilugejaid) enamus seikadega kursis hoida. Kindlasti nii mõnigi teist mõtleb, et "Mihkel, aga miks sa just Austria valisid?". Valisin Austria, sest põhikoolis õppisin kaheksa aastat saksa keelt ja ma sooviksin selle keele iga hinna eest omandada ja Austrias on ka dialekt mis lisab omakorda veel särtsu. Peale selle on Austria maastik minu arust imeline ja nende kombed tekkitavad minus palju huvi. Ja kõige tähtsam on see, et ma sooviksin leida endale uusi sõpru, kes jääksid alatiseks mu ellu, olgu siis meie vahel kaks meetrit või kaks tuhat kilomeetrit.
Vabal ajal meeldib mulle sõpradega aega veeta, rattaga (MTB/Maastikurattaga) sõita ja uusi kohti avastada. Minu peamiseks hobiks on aga siiski judo ja selle võitluskunstiga tegelen juba 11 aastat. Ka vahetusaastal proovin end kuhugile judoklubisse sebida.
Vahetusaastale minemise mõte tekkis umbes aasta aega tagasi, kui minu hea sõber Karl Marten oma venna jälgedesse astus ja end vahetusõpilasprogrammi kirja pani. Pärast seda mõtlesin ka mina, et see tundub ülimalt lahe olevat ja nii see algaski. Nüüdseks olen aasta aega kümneid dokumente allkirjastanud ja sadade inimestega nendel teemadel kontakteerunud. Sellega seoses sooviksin ka tulevastele vahetusõpilastele öelda, et kes tahab, see saab! Siiski sooviksin ära märkida, et majandamist on palju - dokumentide allkirjastamine, arstide juures käimine, kooliga kontakteerumine, tutvustusvideod, stipendiumile kandideerimine (vabatahtlik) ja nüüd praegusel ajal on ka muidugi veel rohkem nõudeid, seoses COVID-19 viirusega. Üks suur osa vahetusaasta ettevalmistustöödest on selle jaoks raha kogumine, kui sul seda omal "tagataskust võtta" või "kõrvalepandud" ei ole. Minu vahetusaasta maksis 6900 eurot ja ma julgen uhkusega öelda, et 80% sellest sain ma toetajate ja stipendiumitega kokku (sain 2 stipendiumit, 1200 euro väärtuses) ja siinkohal muidugi sooviksin tänada oma toetajaid tänu kellele ma üldse siiani olen jõudnud, et varsti juba lennukis istun ja pabinaga küüsi närin.
Vahetuspere on mulle juba leitud ja hetkeseisuga on mulle jäänud mulje, et paremat vahetuspere polegi tahta ja tunnen justkui oleksin loteriiga võitnud. Minu vahetuspere koosneb vahetusemast, -õest ja -vennast ning oktoobris võtame endale ka koerakutsika.
Tschüüüüsssss!
Lisan siia ka mõned pildid:
Pilt nr. 1: Minu linn, kuhu ma vahetusaastal elama lähen (St. Pölten/ Niederösterreichi pealinn)
Pilt nr. 2: Minu pere, kes mind juba enne lahkumist tagasi ootab